Lillemajandus

Ega siis ainult söödavat ei saa kasvatada. Ikka silmailu peab ka olema. Mõne suve jooksul olen ma katsetanud nii mõndagi seetõttu see suvi kavatsen ma minna juba kindlapeale. ei mingit katsetamise. Või no peaaegu :)

Kõige esimene mis kevadel õitseb on kevadlillede pott.
Õpetuse selle kohta leidsin ma Pinterestist: Pulbs in container

Iseenesest õigustas ennast aga kuna keldris oli liiga soe, siis hakkas varakult kasvama ja krookuseid ei näinudki potis.
Pott ise koosnes: tulbid, nartsissid, hüatsindid, krookused. Asetsevad erineval sügavusel ja õitsevad eriaegadel.

Eelmisel aastal ei jõudnud sügisel potti ette teha ja panin sibulad kevadel mulda. Siis võttis külm potis olevad sibulad ära ja miskit tarka sealt enam ei tulnud.

See aasta olin jälle usinam ja tegin uuesti poti sügisel valmis.




Ronililledest on olnud mungalill ja lobauba.
Kollased mungalilled melitasid mingeid satikaid ligi. Kõik kohad olid neid täis ja terve suve pritsisin küüslaaugu veega, et neist lahi saada. Uba oli väga mõnus, suureleheline ja ei olnud vaja muretseda, et õitsenud asjad tuleb ära korjata. Sügiseni oli ilus.

Sel aastal panen uuesti lobaoa. Hetkel mõtlengi kas tasub ette kasvatada või panna otse mulda. Õpetussõnu on selle kohta nii- ja naasuguseid. Seekord hakkan varem juba latvu ära näpistama. Eelmine aasta ei raatsinud ja suve lõpuks oli varbseina ülemine äär paksult seda täis ja allpool oli hõre.




Suvistest pottidest on mul olnud potis daaliad, petuuniad ja proovisin ka gladioole potis kasvatada. 
Sel aastal pidin piirduma ainult daaliatega aga Juhani puukooli lehel oli erinev valik madalaid suureõielisi gladioole ja nii nad siis tulevad mulle jälle.
Pikki gladioole kimbutas tuul ja 50 sibulat ühte potti oli natuke liiga palju. Ca 35 õitses ainult. Seetõttu mõtlesingi, et kahjuks ei saa neid omale panna. eks paistab kuidas need madalad potis hakkama saavad. Gladioolid lähevad samuti kihiti potti. Pinterestist leiab igasugu huvitavaid pilte selle kohta: Gladiolus

Esimesel aastal olid mul kõrged daaliad. Taimed olid ilusad tugevad ja neid oli kerge hooldada. Lõpuks sai ka tuul neile saatuslikuks. Eelmine aasta olid petuuniad ja väga tüütu oli pidevalt neid õitsend õisi korjata. Kui ei korjanud siis läks taim koledaks ja ei õitsenud enam.
Alguses mõtlesin seemnest üheaastaseid panna aga no mind ei tohi poodi lasta. Lõpuks ikkagi tulin kahe paki madalate topeltõieliste daaliatega Bauhofist koju.
Hetkel istuvad nad mul varvastpidi mullas ja hakkavad vaikselt kasvama. Selleks ajaks kui tulbid-nartsissid on õitsenud saab juba daaliad õue potti panna.


Ronijate ette ma olen proovinud panna rippuvat lõvilõuga ja rippuvat lillhernest. Need ei tahtnud seal ka väga kasvada ja samuti pidi pidevalt äraõitsenud õisi korjama. Sel aastal olen kavalam ja panen värvilised kirinõgesed. Kui turupeal on üks pott 3-5€ siis poes pakk seemet oli 1€.
21-st on 10 üles tulnud. Hetkel passivad nad mul ikka veel kahelehe faasis aga küll nad ükskord kasvama ka hakkavad.

Iga aasta on ettekasvatamisega olnud häda, et mitte liiga vara seemneid panna ning siis alguses ei kasva piisavalt kiiresti.